Erika Haggi "Ma tahan Teist portree teha!" - meie aja kunstikangelane

Asukoht: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Külastusaeg: 3. märts 2011

"Ma tahan Teist portree teha!"

Stiil/tehnika: portree-skulptuur

Materjal: must graniit

Erika Haggi (21. mai 1922 - 19. november 2009) oli eesti skulptor.

Erika Haggi lõpetas ERKI 1952. aastal. Ta töötas muu hulgas Riiklikus Kunstimuuseumis ja kultuuriministeeriumis, TPI graafikakateedris ning vabakutselise kunstnikuna. Aastatel 1970–1980 oli ta KuKu-klubi direktor.

Erika Haggi lõi peamiselt portreesid ja dekoratiivfiguure. Ta on teiste seas portreteerinud Helmi Puuri, August Jansenit, Heino Ellerit, Hugo Seppa, Georg Otsa, Tiit Kuusikut, Gustav Ernesaksa ja Olga Lauristini.

Niisiis, nagu üleval pool mainitud, käisin näitusel külmal märtsikuu päeval - juba nelja paiku oli väljas hämar ja ega ka näituse toimumise koht ei olnud just kõige "soojem". Haggi näitus oli üles pandud Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe torni, kus oli vaevalt null kraadi sooja. Selline värskendav elamus keset koledat märtsi.  Torni viis pikk kitsas trepp, temperatuur langes ja trepi olemasolu oli vaid aimatav, sest galerii-tädi ütles, et olge ettevaatlik, trepp on järsk ja kitsas:) Juba üles jõudmine oli omaette katsumus. 

Rääkides aga kõige tähtsamast - skulptuuridest - võin öelda, et olin ootuspäraselt jahmunud (seega meeldivalt üllatunud) kui hästi kunstnik enda eriala valdab. See võib nüüd küll kõlada veidi rumalasti, aga skulptuurid olid inspireeritud Eesti kultuuri- ja kunstitegelastest nagu Ita Ever, Aarne Üksküla, Elle Kull, Kaie Kõrb, jne.

Kaie Kõrbist tehtud skulptuur oli terves pikkuses, kuid mitte elusuuruses, umbes nii 40cm kõrgune sirutusasendis baleriinikujutis. Ülejäänud skulptuurid olid portreed - peast õlanukkideni.

Skulptuure ei olnud massiliselt palju. Neid oligi kokku 9-10. Rohkem ei olekski mahtunud, aurale on ruumi vaja. Kujud olid valmistatud mustast graniidist, lisades kogu näituse miljööle salapära, metsikust ja kõhedust. Südamliku tooni leidsin aga hoopis näitust tutvustavast tekstist, mille oli kokku pannud muuseumi meeskond. Haggi oli nad endale külla kutsunud, aasta oli 2008, ilmselt ei olnud lood enam kõige paremad. Tollased sõnad, mis ta muuseumi inimesi ära saates lausus, olid järgmised: "Ärge siis unustage mind." See samane pani mõtlema, et mina, kes ma temast, täpsemini tema nimest, enne tema näituse külastamist vaid kuulnud olin, näitas kui suur kunstnik oli Erika Haggi. Muuseum pani üles tema näituse peale tema surma. Kujutatud inimesed, kellel suurem või väiksem seos kunstniku endaga, olid öelnud paar sõna järelhüüdeks. Kujude all võiski näha inimeste muljeid ja kokkupuuteid, mälestusi temast kui inimesest, kunstnikust ja sõbrast.

Ita Everi sõnad tema kohta väljendasid oskust kujutada Itat nii nagu ta on - pidevas muutumises. Teised kunstnikud on ka üritanud Itat enda kunsti paigutada, kuid Ita ei olevat kunagi lõplikult rahule jäänud. Iseasi kas kunstnikule üldse luba anti. Ita on öelnud, et ta ei salli kui tema kohta öeldakse diiva. See jätvat inimesest üleoleva ja rumala mulje. Sel põhjusel ilmselt Haggi saigi ühe vähesena loa temast skulptuur teha. Haggi olevat alguses kergelt pettunud olnud, sest Ita olevat tõesti koguaeg uue näoga olnud. Lõpptulemusega olla aga nii kunstnik kui modell rahule jäänud. Ital olid vahvasti lokkis juuksed ümber kogu näo, kattes ära kõrvad ja natuke imestusest punnis põski. Ita Ever nagu Ita Ever ikka. Ainult graniidist. Ilus. 

Meeldejäävaid märkusi Erika Haggi kohta tegi veel näitleja Elle Kull, kelle kuju jäi silma just Elle Kullilike suurte silmade ja naiselike näojoonte tõttu. Kummaliselt ütles Kull aga Haggi kohta nii: "Väga naiselikud naised on minu jaoks väga jõulised. Nad on elu vedajad." Kulli juuksed olid temale omaselt peadligi kammitud ning ilusa krunniga kinnitatud. Nägu oli õrn, kergelt muigav, sensuaalne. Väga tõetruu ja ilus. Uskumatult täpne.

Häid ütlusi ja mälestusi oli teisigi, kuid minu jaoks kõige rabavamad olid just need, mis ülal pool välja tõin. Olen siiamaani hämmingus terve näituse miljööst-olustikust ja skulptuuridest endast.. See jättis kustumatu mulje.

Ja las jäädagi nii.

Teie Mari